Teabenõue
Teabenõudega saab asutuselt nõuda juba olemasolevat jäädvustatud teavet, nt konkreetset dokumenti. Juhul, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt koguda ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida või muul viisil jäädvustada, siis on tegemist selgitustaotlusega ja sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras.
Teabenõudes peab suuliselt või kirjalikult esitama järgmised andmed:
- teabenõudja ees- ja perekonnanimi;
- asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
- teabenõudja sideandmed (posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta;
- taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid;
- taotletav teabenõude täitmise viis.
Kui taotletakse teavet, milles on taotleja või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, peab kantselei enne selle teabe väljastamist teabenõudja isiku tuvastama. Kolmandaid isikuid puudutava teabe saab väljastada üldjuhul vaid siis, kui on olemas selle kolmanda isiku nõusolek teda puudutavate andmete väljastamiseks. Nõusolekuta saab kolmandaid isikuid puudutava teabe väljastada vaid juhul, kui seda lubab isikuandmete kaitse seadus.
Teabenõude peab täitma viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. Kui kantseleil on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab kantselei teabenõudjale viie tööpäeva jooksul.
Teabenõude täitmisest võib keelduda, kuid vaid siis, kui selleks puuduvad tehnilised võimalused, seda ei võimalda teabekandja tüüp või teabe suuliselt edastamine takistab ajalise kestuse tõttu ülemääraselt teabevaldaja põhiülesannete täitmist.
Juhul, kui kantseleile esitatakse teabenõue, milles nõutavat teavet kantseleil ei ole, edastab kantselei võimalusel teabenõude täitmiseks teavet valdavale teabevaldajale või teatab teabenõude täitmisest keeldumisest.
Märgukiri
Märgukiri on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet.
Selgitustaotlus
Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik:
1. taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist;
2. taotleb märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist.
Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
Nii märgukirja kui selgitustaotluse, millele vastamine ei kuulu kantselei pädevusse, edastab kantselei vastamiseks pädevale asutusele.