Auhinnatseremoonial Eesti parimad ettevõtted 2021

Head Eesti ettevõtjad!

Eesti majandust ootavad ees suhteliselt tektoonilised muudatused. Tõenäoliselt isegi samas mõõtkavas, nagu 1991. aastal. Jah, ma räägin rohepöördest. 

See ei ole mingi murejutt. Ettevõtjad, kui nad saavad vabalt majandada vabas majandusruumis, kus reeglid on lihtsad ja selged, kohanevad suurepäraselt. Muidugi, iga ettevõtja ja iga ettevõte ei kohane. Aga siis ongi ilmselt aeg vabastada meil nii väärtuslik ja defitsiitne tööjõud kohanemisvõimelisematele ettevõtetele, suurema tootlikkusega ettevõtetele.

Eesti majandus on läbi 30 aasta kogu aeg muutunud. Tööhõive ja osakaal meie majanduses on kogu aeg kõigis sektorites olnud üsna kiirelt liikuv, oleme sellega harjunud. See on meie eelis etableerunumate majanduste ja küllastunumate turgude ees. 30 aastat tagasi töötas Eesti inimestest vaid üks protsent infotehnoloogiaga seotud ametites, aga 19 protsenti põllumajanduses. 

Täna on kaks protsenti tööl taime- ja loomakasvatuses, mis annab 1,1 protsenti SKTst. IKT osakaal Eesti majanduses on kaheksa protsendi juures. Tõsi, tööjõu osakaalu mõttes töötab infotehnoloogiamaailmas ikka vaid alla viie protsendi meie tööjõudu, kes kõigi peale kokku saavad 1,8 korda kõrgemat palka riigi keskmisest. Ükssarvikute aretamine ja pidamine väetab niisiis oluliselt vähemalt kinnisvara- ja teenindussektorit. Seejuures toituvad need mujal haruldased, aga meil üha sagedasemad loomakesed ja sinna staatusesse teel olijad muu maailma ressurssidest – ainuüksi Bolt annab maailmas tööd rahvahulgale, mis on pea pool kogu Eesti tööjõupakkumisest. Samamoodi söövad kuskil mujal, aga toovad väärtust Eestisse paljud teised ükssarvikute farmi kasvandikud.

Põllumajanduse ja infotehnoloogia vallas on muudatused makropildis lihtsalt kõige suuremad, pikaajalist statistikat on lihtne jälgida. Aga eks ka tööstuses sünnivad pidevalt uued tegijad ja pakuvad lahkunutest vabanenud tööjõule uue ja tootlikuma ameti. 

Samas on just põllumajandus see sektor, mis on truult juba 30 aastat teinud ära kõige tähtsama – piisava ja kvaliteetse toidu meile kõigile. Hoida ressursikonkurentsis enda käes selleks piisavalt maad ja tööjõudu pole üldsegi lihtne. Aga on hakkama saadud – mahu mõttes, absoluuttoodangult, on tänane maamajandus umbes sama suur kui 30 aastat tagasi, lihtsalt muu majandus on palju suurem. See on ka saavutus omaette, tehtav ainult seetõttu, et maamajandus samuti  kohaneb ja areneb nagu teisedki, automatiseerimine edeneb sedamööda, kuidas tööjõukulud kasvavad – nagu ka töötlevas tööstuses. Kiiremini ka mitte, mis on ju loomulik. Ajutise lahendusena aitab üleminekuid puhverdada võõrtööjõud – aga pikaajaline lahendus on ikkagi tootlikkuse tõus, järjest rohkem tööstusautomaatikat ja ka maamajandusroboteid. 

Aga mis saab siis edasi? Roheline ja viljakas, hõredalt asustatud maa jääb kindlasti 21. sajandil suurimaks defitsiidiks kogu planeedil. Seda vajavad nii IT-inimesed kui maamajanduse edendajad, selles asjas on meil ühine huvi. Kasutuseesmärgid võivad erineda, aga väärtus on sel ühtemoodi suur ja kasvav ikka.

21. sajandi edu ongi kirjeldatav kui suutlikkus luua väärtust nii, et veel säilinud ökosüsteemid ei kahjustuks. Nii rohepööre kui säästlik majandamine töötavad selle eesmärgi nimel. Ja ärge kunagi unustage – esimesed ikka võidavad, aga tagumised alati maksavad. Või surevad välja. Eilse päeva nimel pole mõtet tööd teha, ikka homse päeva nimel. Soovin teile selleks edu ja üksiti tunnistan, et loodan teie peale nii nagu olen lootnud viimased 20 aastat, mil olete alati tõestanud – kui riik liigselt ei sega, siis teie saate hakkama. 

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt vajame me ka oma maksusüsteemis teistsugust lähenemist neile ettevõtetele, kes ei tee suuri kapitaliinvesteeringuid ja kaevandavad kahe kõrva vahel. Ülemaailmne tulumaksusüsteemi tulek annab hea võimaluse mõelda, kas mitte teha hoopis soodustusi sotsiaalmaksu osas neile, kelle kulubaas ongi põhiliselt palgakulu. Just ettevõtetele tervikuna, mitte üksikisikutele. Öelge julgelt, kas teile ka nii tundub, või on teil mõni teine idee – paremat majanduskeskkonda saab ikka tellida.

Aga ainult siis, kui ausalt seista ettevõtluskeskkonna kui terviku eest ja mitte otsida sektoraalseid või veelgi hullem, oma ettevõtte jaoks paremaid lahendusi teiste arvelt. Ettevõtete mõju riigi otsustele on oluline, aga koostööst on lihtne keelduda, kui omakasupüüdlikkuse kõrvad liiga tihti välja paistavad. Ühise kasu nimel paremate lahenduste otsimine on samas alati ja väga teretulnud! 

Aitäh teile viimase viie aasta toreda koostöö eest ja luban, et olen teie jaoks ka edaspidi alati olemas – et teha koos toredate inimestega ägedaid asju ja ägedate inimestega toredaid asju!