President Kaljulaidi avaldus kliima ja julgeoleku teemalisel ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel

Härra president, peasekretär, austatud ettekande tegija ja kallid kolleegid!

Ma tänan Iirimaad selle kohtumise korraldamise eest ning samuti peasekretäri tema märkuste ja kohtumise juhtimise eest.

Soovin juhtida tähelepanu neljale punktile.

Me kõik peame suhtuma kliimamuutustesse samasuguse tõsidusega nagu pandeemiaga silmitsi seistes. Peame koos otsima lahendusi kliimamuutuste peatamiseks ning tegema seda sama tõhusalt, kui me töötasime välja vaktsiinid. Me peame kaasama kõiki oma ressursse ja tegema koostööd oma võimeka erasektoriga ning jagama oma planeedi päästmise kulusid õiglaselt. Selle probleemi lahendamisel on oluline säilitada ja ka arendada teadusandmetel põhinevat lähenemist . Lubage mul nüüd neid punkte lähemalt selgitada.

Pisut rohkem kui kuu aega tagasi avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) oma uue aruande ja juhtis tähelepanu asjaolule, et inimtegevuse mõju soojendab planeeti kiiremini kui varem arvatud. Me ei tohi unustada neid, kes on kliimamuutustele kõige vastuvõtlikumad. Paljud neist ei suuda kliimaga seotud julgeolekuriskidega toime tulla ning vajavad meie rahvusvaheliselt kogukonnalt märkimisväärset abi ja tuge. Sel põhjusel on Eesti eraldanud vahemikus 2011–2020 ligi 9 miljonit eurot ning me soovime sellise abi osutamist jätkata.

ÜRO Julgeolekunõukogul on olemas võimalus ja vahendid, et kliimaga seotud julgeolekuriske tõhusalt ja süsteemselt maandada. Kuigi nõukogu on hakanud viimastel aastatel nende riskidega üha rohkem tegelema, on veel palju muud, mida saab teha, et integreerida kliimaga seotud julgeolekuriskide alased teadmised meie töö kõikidesse aspektidesse ja kaasata need kõikidesse valdkondadesse.

Tegelikult peaks terve ÜRO süsteem olema teadlikum kliimamuutuste põhjustatud julgeolekuriskidest. Sellega seoses on hädasti vaja süsteemset lähenemist. Meil on vaja julgeolekunõukogu resolutsiooni kliima ja julgeoleku kohta – ainult nii saame midagi reaalselt ära teha.
On ülioluline, et ÜRO peasekretär saaks volituse sel eesmärgil andmete kogumiseks ja poliitika koordineerimiseks.

Regulaarne aruandlus, milles arvestatakse piirkondlike eripäradega, oleks suur samm käegakatsutavate ennetusmeetmete väljatöötamise poole. Kliima- ja julgeolekuriskid kajastuvad vaid mõne ÜRO rahuoperatsiooni mandaadis. Ka nende tegevuses on oluline jätkata kliimaga seotud riskidega arvestamist.

Kliimamuutuste otsene ja kaudne mõju julgeolekule ei ole loomulikult ainus kliimaga seotud julgeolekurisk. Riskid võivad tuleneda ka meie endi kliimapoliitikast. Sarnaselt teistele pööretele hõlmab rohepööre teatavat konkurentsi, mille puhul on mõned ilmselgelt edukamad kui teised.

Üleminekuks vajalikud teadmised, töövahendid ja ressursid ei ole meile kõigile võrdselt kättesaadavad. Et vältida marginaliseerimise soodustamist ja fundamentalistlike vaadete levimist, peame tagama, et üleminek oleks õiglane ja kaasav, et hoida terve maailma avalikkus meiega. Kliimamuutuste mõju ei tunnista riigipiire ning sama peaks kehtima meie teadmiste ja parimate riskimaandus- ja kohanemistavade suhtes.

Me peame üldsuse hüvanguks tegema tõsist koostööd.

Koostöö saab aga põhineda ainult usaldusel. Selle usalduse loomiseks on meil vaja läbipaistvust, teabevahetust ja andmete jagamist. Andmed on mitmepoolsuse arendamiseks hädavajalikud. Ilma usaldusväärsete ja õigeaegselt kättesaadavate andmeteta ei saa me edu saavutada.

Selleks on Eesti käivitanud üleilmse keskkonnaandmete alliansi (DEAL), mis toetab ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) üleilmse keskkonnaandmete strateegia väljatöötamisel aastaks 2025. Kutsun siinkohal kõiki riike selle alliansiga ühinema.

Head kolleegid!

Glasgows toimuva ÜRO 26. kliimamuutuste konverentsi lähenedes saavad järgmised kaks kuud olema kliimamuutuste leevendamise seisukohast üliolulised. Need otsustavad, kas praegust kümnendit mäletatakse ajana, mil me hakkasime planeeti päästma, või lõpu algusena.

Aitäh!