Gruusia Presidendi ametliku visiidi auks korraldatud õhtusöögil

Teie ekstsellents!
Lugupeetud Riigikogu esimees, peaminister,
suursaadikud,
daamid ja härrad,
hea kolleeg president Zurabišvili!

On suur rõõm näha teid Eestis! Alati on tore kohata sõpru ja nendega koos olla. Veelgi toredam on näha Gruusiat nende riikide seas, kellega ei pea alatasa vastastikku üle korrutama, et me oleme sõbrad. Väikesed töökad riigid mõistavad teineteist sõnadetagi.

Nende õigus vabadusele ja õigus vabalt valida oma liitlasi ei ole suurriikidele alati enesestmõistetav.

See tihe side ja teineteisemõistmine ulatuvad 19. sajandi lõppu, kui esimesed eestlased asusid elama Estonka, Salme ja Sulevi külla. Samuti tihenes suhtlus siis, kui Gruusia tudengid tulid õppima Tartu Ülikooli.

Gruusia on meie jaoks alati olnud riik, mis hindab vabadust. Näiteks eestlaste üks esimesi kokkupuuteid Gruusia kirjandusega on seotud teie vabadusihaga. 1896. aasta luuletus „Kevad“ ehk „Gasaphuli“, mille autoriks on Gruusia rahvusliku liikumise kangelane Ilia Tšavtšavadze, tõlgiti eesti keelde ja avaldati meie ajalehes.

See kõlab nii:

„Õiemeri nagu lina
Katab sind, Kaukaasia
Millal õitsma lähed sina,
Minu kallis kodumaa?“

Ilia Tšavtšavadze ja tema kaasaegsete Gruusia sai vabalt õitseda samal ajal kui Eestigi, 1918. aastal. Gruusia Demokraatliku Vabariigi juhid, kelle seas tegutsesid ka teie esivanemad, soovisid luua õiglusele ja õigusele rajaneva riigi. Ajastu ei olnud nende poolel.

Ajaloo vägivaldsed keerdkäigud ei võimaldanud meie iseseisvate riikide suhetel katkematult areneda. Ent meie inimeste vahelised suhted jäid tugevaks ja tugevnesid keerulistel aegadel veelgi. Ajalugu on loonud meie riikide ja inimeste vahele tugeva ja vastupidava sideme ning see omakorda on pannud meie suhtele tugeva aluse.

Lubage mul keskenduda sel ilusal kevadõhtul meie olevikule ja tulevikule. Gruusia võib oma saavutuste üle uhke olla - olete edukalt viinud läbi paljud rasked reformid, mis on kohati olnud väga valulikud ja mida on olnud teie inimestele keeruline selgitada. Ent usun, et Gruusia on mõistnud ka midagi väga olulist, mida meiegi mõistsime enam kui 15 aastat tagasi - läbiviidavad reformid on teie endi hüvanguks. Need ei ole selleks, et kellelegi meelt mööda olla. Ennekõike on need Gruusia ja tema rahva jaoks. Olgu selleks assotsieerimisleping, mis süvendab poliitilisi ja majandussuhteid Euroopa Liiduga või teie kaitsevõime arendamine kooskõlas NATO standarditega. Küsimus ei ole kannuste teenimises, vaid üldises arengus. Ise heas vormis olles on võimalik teisi aidata. Seetõttu on positiivne, et Gruusiast on saanud julgeoleku pakkuja, kes aktiivselt osaleb rahvusvahelistel missioonidel.

Reformitud demokraatlik Gruusia on vastupidavam. See võimaldab teil valmis olla, kui võimalus avaneb. Nii oli see ka Eestiga, kui saime Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Loomulikult oli rahvusvaheline areen toona sootuks erinev, ent me teame ka seda, et need võimalused ei avane mitte kõigile, vaid ainult neile, kes on ise valmis ja hästi ette valmistunud.

Idapartnerluse kümnendat aastapäeva tähistades võib öelda, et Gruusia on teistele heaks näiteks sellest, mida tähendab pühendumine ja otsusekindlus. Olen veendunud, et Gruusia väärib enamat kui pelgalt lahked ja julgustavad sõnad. Lubage mul teile kinnitada, et Eesti toetab teie Euro-Atlandi püüdlusi nüüd ja edaspidi. Mida paremaid tulemusi Gruusia saavutab, seda tugevam on meie hääl.

Eesti toetab teid. Nii, nagu oleme seda alati teinud. Nii enne kui ka pärast 2008. aasta augusti sõda. Euroopa Liidus, NATOs ja teistes mitmepoolsetes organisatsioonides nagu OSCE ja ÜRO. Sõltuvalt 7. juunil toimuvast hääletusest loodetavasti ka ÜRO julgeolekunõukogus. Me toetame Gruusiat kõikjal ja kõigiga. Sest ma usun, et koorma jagamine kehtib ka välispoliitikas. See tähendab ka dialoogi riikidega, kes ei ole ilmtingimata meie parimad sõbrad ja kes ei jaga meie väärtusi. Mida mitmekesisem on sõnumitoojate ring, seda tugevam on sõnum.

Võiks küsida, et miks me seda teeme? Sest peame oma väärtuste, rahvusvahelise õiguse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse alahoidmiseks kokku hoidma, et 2008. aastal Gruusias alanud ja 2014. aastal Ukrainas jätkunud geopoliitilised maalihked ei korduks enam iial.

Proua president!

Lubage mul tõsta klaas Gruusia ja tema inimeste auks ning soovida teile meelekindlust teie püüdlustes ja edu eesmärkide saavutamisel.

Sakartvelos da Estonetis GAUMARJOS! (Gruusia ja Eesti terviseks!)

Terviseks!